Meie tegemised selles valdkonnas said alguse isiklikust probleemist.

Mingi hetk lasin endale müüa soojuspumbad( või täpsemalt pähe määrida), maja on 170m2 ja ehitatud 1980 aastal, pere 5 inimest ja kui ühel hetkel 1000 eurosed elektriarved laekuma hakkasid sain aru , et niimoodi pikalt ei purjeta.

Esmalt hakkasin uurima PV-d, ehk toodaks vajamineva elektri ise! Süvenedes antud tehnoloogiasse sain aru , et

• Äärmiselt ebaefektiivne.
• Loodusele kahjulik tootmine.
• Paigaldus Eesti loodusele kahjulik.
• Kuna Eestis kasutame 80% energiast kütmiseks ja sooja vee tootmiseks on PV täiesti ebavajalik.
• Taaskasutus keeruline ja tohutult ressursimahukas.
• Et mingit kasu saada peab lisama veel ka akud, mis ka Aasias toodetakse. Kuid ka see ei ole pikaajaline salvestus.
• Kogu raha Aasiasse tootmise eest,

Soojuspumpades olin juba pettunud seega vaatasin sinna poole väga ettevaatlikult. Samas kahtlustasin , et olen valed mudelid ostnud ja hakkasin kaevama infot nende kohta. Lisan siis punktid ka siia.

• SCOP või COP, alguses reklaamisid kõik COP-i, nüüd SCOP-i mis see on ? Coefficient of Performance ehk kasutegur, valem on lihtne COP= toodetud energia / kasutatud energia. S seal ees peaks olema SEASONAL ja iseenesest peaks tavainimesele tegema asja selgemaks. Näide, müüja ei saa enam sooja välistempi COPi välja tuua, nüüd kogu talvise hooaja kasutegur. Nii lihtne see kahjuks ei ole, SCOP i puhul on kliimatsoonid külm, keskmine ja soe. Meie oleme külmastsoonis, pumbamüüjad näitavad enamjaolt sooja tsooni SCOP-i.
• Avasin tootjate ja mudelite tootelehed, otsisin välja sertifikaadid ja avastasin, et alates -10 kraadi juures on COP 5st järgi heal juhul 2,5 ja -15kraadi juures enamus mudeleid alla kahe.
• Sooja vett tootes ja radiaatoritega maja puhul kukub COP -15 kraadi juures lausa 1,7 peale. Temperatuuride vahe nii suur ja see on just see 1-3 kuud kus soojusenergiat vajame kõige rohkem( võrreldes sügisega vahe 3-4 kordne).
• Kusjuures, reklaam et ei kasuta elektritenni juurde kütmiseks on õige! Ainult pumba kompressor peab nii palju rohkem tööd tegema, et COP on ikka 1,5%.
• Keeruline taaskasutus, tohutult palju erinevaid materjale.
• Kogu raha Aasiasse tootmise eest.

Eelneva tõttu jõudsin Solar thermal tehnoloogia juurde.

• Ei kasuta mingit võrku, seega ei tule tulevikus varjatud kulusid.
• Vaakum on parim soojuse eristaja, kiirgusest korjatud soojus ei pääse välja tagasi.
• Neelab 92% päikesekiirgusest ja süsteemi jõuab ligi 60%( PV-puhul 17-22%)
• Kuna minu soov oli maja kütta ja sooja tarbevett toota siis see sobis minule kõige paremini.
• Pleioni teadmised tulid kaasa, tehase tugi on 24/7 olemas.
• Raha jääb Euroopasse,
• Lihtne taaskasutus kunagi, Vask,Alumiinium, Klaas ja Plast

Pleion s.p.a ja miks nemad

• XRAY-R kõrge efektiivsus( töötasin läbi ligi 400 sertifikaati, enamuse efektiivsus 20-27% , väike osa kuni 35% ja kolm tootjat oli üle 55%( üks oli Pleioni XRAY-R) Räägin siis kollektori efektiivsusest, see mis küttesüsteemi jõuab.
• Ülipositiivne suhtlus ja tugi tehase poolt.
• Samuti on nad kõvasti vaeva näinud oma seadmete süstemaatiliseks parendamiseks.
• Pikk garantii, näiteks klaastorudele on 10 aastane garantii!
• Üliefektiivsed tooted, näiteks SPAZIO- ainus A+ energiamärgisega akupaak maailmas millel 10 aastane tehasegarantii( teised on b ja c ning 5 aastat).
• Tehase soov on teha toimivaid lahendusi ja mitte müüa jama. Kui arutasime parimat lahendust Eesti ja Soome kliimas otsustasime kohe, et lamekollektorit ei paku ise. MIKS, see on ju soodsam? Pleioni tootevalikus on ühed maailma parimatest lamekollektoritest samuti, aga lamekollektoril ei ole vaakumit ja seega pääseb soe uuesti välja tagasi- Mida jahedam väljas seda kiiremini. Seega need ei sobi meie kliimasse, need toimivad hästi suvel, hiliskevadel ja varasügisel, veebruaris on sealt süsteemi jõudev soojus minimaalne.
• Nüüdseks paar aastat õppimist, testimist ja Pleioni esindamist hiljem olen sanud kinnituse, et otsus õige!

Testimine, kestab veel praegu

Esimese Testsüsteemi panin Saaremaale püsti eelmise aasta lõpus ja mitte katusele vaid maja fassaadile.

Selgitan siis võimalikult lihtsalt miks

• Parima tulemuse toob alati päikesekiirgusega risti olev kollektor/paneel.
• Minu soov on püüda energiat siis kui on külm, siis on päike madalal.
• Suvel ei tooda üle, oleme nüüdseks nurga oma kollektorile vastavaks saanud ja Näiteks 2026.Veebruari tulemus oli 570 kwh soojusenergiat.
• Tohutult suur probleem on inimestel , et suvine tootlus nii suur ja energiat ei ole kuhugi panna ja süsteem läheb keema. Nii viisime koos tehase inseneridega kollektori suveks põhimõtteliselt idealse nurga alt välja ja keskmine kuu väljund ongi aastaringselt sama500-600 kwh-d kuus.

Kui palju säästab energiat kahe XRAY-21R kollektoriga süsteem?

Minu jaoks on aluseks võrdlus kahe soojuspumba ja boileriga vastu. Väljund kollektorist on pigem number ja sellise nurga all stabiilselt 500-600 kwh kuus.

Enda jaoks pigem võrdlen aasta varasemaga kwh ja Eurosid, tulemused siis sellised

• 7695KWH vähem ostetud energiat
• 1812 Eurot vähem kulutatud energia ostmisele( koos võrgutasude jne, arvutatud 2026 hindadega antud kuudel.)

Kõige efektiivsem tehnoloogia talvel, võttes arvesse

1. Peab olema juhitav

2. Soodsamad kulud tulevikus

3. Lihtne implementeerimine olemasolevasse süsteemi

Vastus pelletikamin veesärgiga

Caminetti Montegrappa s.p.a

On 50 aastase ajalooga Itaalia ettevõte kes on EU suurima kütteseadmeid tootva Invicta Group Bränd ja neil ei ole Eestis esindajat. Ma ei tea täpselt miks aga mul kuidagi klapib nende Itaallastega. Iga mure,probleemi ja küsimuse lahendamine käib minutitega. Nüüd esindan neid lisaks Pleionile ja olen rahul. Testsüsteem on esimese 9 kuuga säästnud 1700 eurot võrreldes eelmise kalendriaastaga ja soojuspumpadega. Samuti on kliendid rahul ja need kes esmalt veidi ka kahtlesid on juba otsustranud järgmisel aastal lisa kollektorid paigaldada.